⇢ Lunaarsed episoodid ja luhtaminekud mitmes vaatuses 2024 ⇣







Fotod: © Paul Klooren ⇡

Performance “Lunar Episodes and Damp Squibs”
Instsallatiivne, performatiivne ja heliline hübriidvorm:
“Lunaarsed episoodid ja luhtaminekud…” tegeleb
teadvuse seisundite teisendamise ja unenäolise reaalsuse ettearvamatu olemusega.
Foto: © Katrin Essenson Graafiline disain: © Allan Kukk
⇢ Ärka üles! Aeg on surra 2016 ⇣
Matuse rituaalidest dokumentaal-poeetilises etenduses "Ärka üles! Aeg on surra"...














“Ärka üles! Aeg on surra”… “Wake up! It’s Time to Die”… “Ärka üles! Aeg on surra”… “Wake up! It’s Time to Die”… “Ärka üles! Aeg on surra”… “Wake up! It’s Time to Die”… “Ärka üles! Aeg on surra”… “Wake up!…
Lääne kultuuriruumis on matused üks vähestest müstilistest rituaalsetest sündmustest, mida veel praktiseeritakse. Kui külakogukonnas on matuserituaalid ja nende tähenduslikkus veel säilinud, siis linnakeskkonnas tundub inimene olevat neist seostest võõrandumas. Suure tõenäosusega 99,99% inimestest ei saa kunagi teada, mida nad endast tegelikult maha jätavad. Ainuke tseremoniaalne üldkokkuvõte inimese elust tehakse postuumselt ning oma matustel kohal olla on sama tõenäoline, kui see, et me elame igavesti. Või siiski?
Etenduses – “Ärka üles! Aeg on surra” – jagatakse lõpliku lahkumise kogemust. See on kutse osalema matuserituaalide jadas, kus teadvustatakse inimese ajalikkust. Lasta lahti asjadest, inimestest ja olukordadest. Utoopilises kastmes pakutakse välja ka mõned abstraksemad lõplikud juhtumid; nagu näiteks – “Täna lahkus meie hulgast Sõda” või “Mees ja Naine on surnud”.
Budistlikus usupraktikas soovitatakse iga päev mediteerida surma teemal, kuna surm on meie parim õpetaja. Võimalik, et kui me ei tunneks surmahirmu, poleks me kunagi julgenud end kokku võtta ja muutuda, selleks, et ületada ettetulevaid takistusi oma unikaalsel, personaalsel ajalisel teekonnal.




Fotod: © Siim Vahur
⇢ e s s e n t i a l s 2013
…poeetilisest aktivismist etenduses “e s s e n t i a l s” 2013
Fotod: © Krõõt Tarkmeel – “e s s e n t i a l s”, Okasroosikese Loss


















katrin essenson kardi noormets jaak sapas margo teder
dokumentaal-poeetilises teoses e s s e n t i a l s
tekkis mingi rahutus
surmtõsine
sekund ennem rääkimist
essentsiaalselt arusaadavalt võtsime luubi alla vastuoludest laetud informatsiooni, poeetiliselt. keskendusime läbi isiklike kokkupuudete, läbi keskkonna mõjude võimule ja võimusuhetele. küsisime, milline on sisekommunikatsioon neljandas võimusektoris. ja milline ja kus on sisekommunikatsioon veel. pidanud silmas meediaajastu kehtivaid tendentse, olnud uurinud vastupanutaktikate võimalikkust ja funktsiooni, – jõudsime versusteni, nt peavool ja alternatiiv. liikumine poeetilis-kriitiliselt. kaardistasime kehapraktikasse maailmasuuri pingekoldeid, et näha, millest koosneb inimeseks olemine sümboolne ja reaalne kapital, milles peitub inimlik essents. juriidilise võimu vaatenurga, milles võimu mõistet harjumuslikult käsitletakse, jätsime ettenägelikult kõrvale – olime huvitatud võimust seoses tõe-küsimisega. poeetiliselt. tulemuseks ei saanud teaduslik, küll aga sügavalt subjektiiv-teaduslik uurimustöö.
see on etendusest ja selle käigus vormuvast dokumentaalsest linateosest koosnev reaalajas ettekantav essentsiaal, dokumentaalne
ja poeetiline – poeetiline ja sügav – rännak tagasi ja käik edasi. lahkudes kustutame tuled, seda põhjusega muidugi –
m a o l e n v a l g u s t a t u d
e k s o l e
j a m u l o n r a s k e
⇢ purjevajruteater Maailma äärel 2010
Purjevarjuteatri lavastus – koostöös tantsijad & tuletantsijad, rahvamuusikud Svjata Vatra & Annika Mändmaa & Emajõe Lodja meeskond.
Purjevarjuteatri etendus oli osa Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessandist Läänemerel. Õhuhämaruses etendati erinevates sadamalinnades elava tule valgel ja elava muusika saatel purjele varjuteatrit. Kui tavaliselt toimus purjevarjuteater Emajõe lodjal Jõmmu, siis viikingifestivalil Birkas läks kõik teisiti. Birka saare rannajoon on äärmiselt kivine ja nende kivide vahelt mahtus edukalt läbi vaid viikingilaev Turm. Viikingilaeval toimunud etendusest pole ühtegi pilti, kuid see oli maailma kõige ehedam purjevarjuteatri etendus säravatele silmapaaridele pilkases pimeduses.
Hiljem kogus purjevarju-lugu veel veidi hoogu üles. Sellest sai purjevarjuteatri lavastus “Maailma äärel”, mis etendus Euroopa kulturipealinna sündmuste saames sadamalinnas Turkus ja Seine’i jõe ääres Pariisis.
Fotod: © erakogu
⇢ etendus Hämarad lood - koostöös Jane Saks, Katrin Esseson, Kanuti Gildi SAALis, 2008
…soostereotüüpiast, looduse “loomulikkusest” etendustes “Hämarad lood” 2008 …
…Hämaras katame silmad musta šellakiga ja teeme pimeduses kaheksakujulisi ringe… kuniks selgineb mis suunas tuleb ‘toitu’ otsima minna”…

Foto: © Ulvi Tiit - “Hämarad lood”, Kanuti Gildi SA
⇢ Miks Eesti naised tantsivad? 2008
performance “Miks Eesti naised tantsivad?” 2008 (grupitöö);
⇢ Designed to make difference 2006


performance – ’“Designed to make difference” 2006 fotod: © erakogu
⇢ Sündmuste horisont 2006
performatiivsed lühilood kultuuri stereotüüpidest tantsuetenduses “Sündmuste horisont” 2006
Foto: © Epp Kubu – “Sündmuste horisont”, Kanuti Gildi SAAL




⇢ manusega mõtted 2005
naudingu fenomenist tantsuetenduses “manusega mõtted” 2005
Fotod: © Martin Sookael – “Manusega mõtted”, Kanuti Gildi SAAL



⇢ 2004 Pühendusega kangelastele. Vol.2 ...
⇢ 2004 Absolutely Raw Cinematic power - performance, Viinistu Rahvusvaheline Video-& Tegevuskunsti Festival “Viinistu 2004”
⇢…jusqu’ ici, ca vabien… / …senimaani on kõik hästi… 2003
sooloetendus normaalsusest ja anormaalsusest.
või kas normaalseid inimesi on olemas? kas kunstnikud on huvitavad inimesed või väikesed värdjad ?….

sooloetendus
normaalsusest ja anormaalsusest ...
jusqu’ ici, ca va bien...” / “...senimaani on kõik hästi...” 2003;
sooloetendus normaalsusest ja anormaalsusest ...
Reklaamfoto: Erkki Laur © – “…jusqu’ ici, ca va bien…”, “…so far so good…”, “…senimaani on kõik hästi…”



Fotod: © Maria Göppel photographie – “…so far so good…” Transeuropa festival 2003, Hildesheim